Kõhunäärme ülesanne on aidata oma ensümaatilise tegevusega toitu seedida. Üks osa kõhu näärme rakkudest vastutab ka insuliini tootmise eest. Kõhunäärme talitluse häired tekivad tihti vale toitumise tõttu: menüüs on liiga palju alkoholi, rasvast, magusat, süüakse liiga suuri toidukoguseid. See kõik nõrgendab kõhunääret ning takistab ensüümide ja insuliini tootmist. Selle tagajärjel võib välja kujuneda suhkurtõbi, aga ka teatud toitude talumatus ja omastamise häired.
Ägeda kõhunäärmepõletiku klassikaline ravi on ka tänapäeval nälg, külm ja rahu (sh haiglas), mis aitavad taastada kõhunäärme verevarustuse ja talitluse. Külmanõue tähendab seda, et kõhtu ei tohi soojendada ega sooje kompresse teha; rahu all on mõeldud nii voodirežiimi kui ka seedimisele rahu andmist, et säästa energiat. Kroonilise kõhunäärmepõletiku korral annab ravipaast silmanähtavaid tulemusi. Tõhusa terapeutilise mõju saavutamiseks piisab tavaliselt viiest kuni seitsmest päevast, vahel ilmneb tervenemine juba kolmandal päeval. Paast peab olema korduv, st kodus tehakse omal käel koormusvabu päevi. Lisaks kuluvad ära kaks kuni neli pikemat (5–7 päeva) paastukuuri aastas. Peetakse kindlat dieeti individuaalset toidutalumatust arvestades.