doktor, 40-aastase kogemusega sisehaiguste arst
Heade õpitulemuste ja saavutuste eest tuleb last ikka kiita ja preemeerida – kommipakk, šokolaad, krõpsud ja magus mullijook kipuvad olema selleks esimene valik. Juba noorest peast kujuneb inimesel arusaam, et enda hellitamine tähendab eelkõige rämpstoitu, kirjutas Dr. Trofimova Õpetajate Lehes.
Liigne kehakaal kimbutab Eesti Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel 32% 6–10-aastaseid poisse ja 39% sama vanasid tüdrukuid, kuid 10–13-aastasena on vastavad numbrid veelgi suuremad: 37% ja 41%. Aastatega probleem süveneb. Eelmisel aastal avaldatud Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring näitas, et Eesti 16–64-aastastest elanikest on iga teine elanik ülekaaluline. Alus sellele tekib juba koolieelses eas.
Rääkides laste ülemäärasest kehakaalust, ei saa jõuda probleemi lahenduseni ilma riiklike regulatsioonideta. Riigikogusse jõudis 12. jaanuaril rahvatervishoiu seaduse eelnõu, kus keskendutakse eelkõige lastele tervisliku toidu pakkumisele ja tervishoiule. Uue seadusega tekib kohustus kehtestada nõuded ja piirangud haridusasutustes ja nende territooriumil pakutavale toidule. Aga võib arvata, et ainuüksi koolitoitlustamist puudutavate seaduste karmistamisega pole olukorda võimalik kardinaalselt muuta.
Normkaalu jälgimine pole lihtsalt kellegi esteetiline kiiks või ühiskondlik surve – tegu on olulise tervisepoliitilise küsimusega. Kaalujälgijad keskenduvad tihtipeale liialt välimusele ning tähelepanuta jääb, et ülekaaluga kaasneb 90% tõenäosusega suurem tervise-, sealhulgas diabeedirisk. Eesti inimeste tervise puhul on TAI uuringust selgunud, et lapsevanemad ei oska oma laste ülemäärast kehakaalu märgata. See on märk, et ülemäärane kehakaal on saanud pigem normiks kui erandiks.
Kui täiskasvanud sellest aru ei saa, siis kuidas peaks laps suutma luua seoseid toitumise, patoloogilise rasvkoe tekkimise, ainevahetushäirete, maksale ja neerudele langeva lisakoormuse ja vaimse tasakaalu vahel?
Vaimsed häired
Ülekaalulise noore peamine probleem ei ole koolikiusamine, vaid kogu eluks rikutud tervis. Õige toitumine tähendab hoolitsemist lisaks välimusele ka siseorganite, südame ja aju korrasoleku eest. Kõigi muude tervisemurede kõrval on seni väga vähe tähelepanu jagunud vaimsele poolele.
Üha rohkem teadusuuringuid on kinnitanud, et vaimsete häirete üks põhjus võib olla tasakaalustamata toitumine. Õigete vitamiinide ja mineraalide puudumine kehale vajalikus proportsioonis toob kaasa füsioloogilisi häireid, mis kujundavad vaimse seisundi. Füüsiline keha ei tule stressiga toime.
Liigne kehakaal võib anda meile signaali kolmest lahendamist vajavast teemast: vale toitumine, vähene liikumine ja vaimne pinge. Neist kõik on seotud elustiilimuutustega ning elustiil pole miski, mida on võimalik kujundada pelgalt kooli söögivahetunnis. See on osa kultuurist, mis kujuneb ju väärtuste, artefaktide ja eelduste omavahelises koosmõjus.
Kes sooviks kinkida lapsele diabeedi? Samas praktiseerides regulaarselt diabeeti soodustavat tegevust, luuakse eeldus, mis kandub hiljem üle seda tegevust taastootvatesse väärtustesse.
„Noorenevad“ haigused, mis on hakanud lumepallina veerema liigsest suhkrutarbimisest, kõrgest kolesteroolist ning jõudnud maksatalituse häireteni, kõnelevad toitumisprobleemidest väga varajases eas ja tervisekatastroofi vältimiseks vajalikust väärtuste muutmisest. Neid väärtusi saab lisaks söögivahetunnile kujundada tervilikliku haridussüsteemi osana, koolivälise õppeprogrammi ja muidugi koduste harjumustega.
Eeskuju andmine avaldab kahtlemata suurt mõju lapse arusaamadele, kuidas on õige. Kui tema ainsaks eeskujuks on eakaaslasest arvamusliider, kelle meelest hommikuti putru süüa pole lahe ning energiajook on, avaldab see mõju grupikäitumisele. Sotsiaalne ümbrus kujundab noortel ka suhtumist toitumisse. Pannes noori üheskoos mõtlema toitumise pikaajaliste mõjude üle, saab astuda sammu lähemale sellele, et lapsed teaksid toitumise kohta rohkem. Oluline on jõuda selleni, et nad hakkaksid rohkem mõistma seoseid, mida tarbimine nende kehale pikaajaliselt kaasa toob.
Kõik algab kodust
Võib öelda, et vastupidiste seisunditena käsitletav nii liigne kehakaal kui anoreksiaprobleem tulenevad ühest ja samast allikast – mudelist noore inimese peas, kuidas asjad peaksid olema.
Varajases eas kujunevad laste toitumisharjumused koos vanematega ning seetõttu on oluline ka toitumisalane konsensus kooli ja kodu vahel. Koolis võib proovida harjutada ning toituda eri moel, aga kui kodu seda ei toeta, siis pole koolikohviku rangetest reeglitest suurt kasu. Kui inimene ei mõista probleemi, siis ta ei tule ka muutustega kaasa.
Tihtipeale jõuavad minu vastuvõtule pered, kelle laps on näiteks aastaga juba 15 kg juurde võtnud või kel on kujunenud välja allergia, mida varem pole olnud. Oma keha „kuulamise“ õppimine ning mõnusaks enesetundeks vajalike toitumisharjumuste kujundamine eeldabki sügavamat ja püsivamat käsitlust kui reklaamimaailmast üks ühele üle võetavad lihtsakoelised arusaamad.
Kui lapsed ja noored toituksid tervislikumalt, oleksid nad vastupidavamad stressile ja vaimselt võimekamad. Liigne suhkur segab ainevahetusprotsesse närvisüsteemis. Isegi imikute ületoitmine toob kaasa patoloogilise rasvkoe tekkimise. Hiljem on inimese kehastruktuur hoopis teistsugune ja see toob kaasa probleeme üljeäänud eluks.
Meil tuleb lastega kõnelda mitte ainult toitumisest, vaid käia koos jalutamas – tekitada koos liikumise harjumus. Meil on võimalik õpetada, kuidas kasutada ürte ja maitsetaimi, et kulutada toidus vähem soola. Milliseid jooke on võimalik valmistada alternatiivina suhkruga üledoseeritud limonaadidele. Kuidas kujundada regulaarset toitumis- ja unerežiimi – miks see on oluline, mil moel see kujundab närvisüsteemi olekut.
Tihtipeale pole lastel ja noortel välja lööv allergia seotud isegi mitte mõne tarvitatud toiduainega, vaid töötlemisel toitu sattunud lisaainete, toiduvärvi või säilitusainetega. Väga kõrge immuunsüsteemi ärritavate ainete foon toob mõnikord kaasa ka ülemiste hingamisteede vaevused – sagedase nohu ja köha, mis annab tunnistust ärritunud limaskestast.
Samuti on tähtis hoiduda kõikvõimalikesse äärmustesse kaldumisest, nagu meditsiinilise näidustuseta gluteenivaba dieet või radikaalne taimetoitlus, kus loomset valku ei asendata taimsega. Ükski dieet või toitumispraktika ei ole õige või vale iseenesest. Tähtis on säilitada tasakaal ning leida oma kehale sobiv lahendus.
Näiteks kui lapsel on piimatalumatus, siis kuidas saab ta kätte vajaliku hulga kaltsiumi, et tema luud kasvaksid tugevaks? Kui paljud teavad, et luustik omastab kaltsiumi ainult kasvufaasis ning kui keha pole seda õigel ajal vajalikus koguses saanud, siis on tagajärjeks luude hõrenemine?
Kaltsium ei tule toiduga ainult piimast, seda saab ka brokolist või teistest rohelistest köögiviljadest, pähklitest ja seemnetest. Ka seesama arusaamine peaks olema lapse hariduse ja kujunemise osa.
Eestis on formuleeritud tervisliku eluviisi kontseptsioon. Järgmise etapina peaks meie riigi tulevik rajanema kodanike suhtumisel, kes soovivad püsida eelkõige terved ja ka kenad välja näha. Peaksime jõudma olukorda, kus selleks on alus loodud juba lapsepõlves. Laste toitumis- ja käitumiharjumused saavad alguse kodus.
Süüa korra kuus kaks jäätist korraga pole katastroof, kuid juua iga päev „vitamiinijooki“, milles on poole klaasi kohta 2–3 teelusikatäit suhkrut, vähendab tervena elatud aastaid tublisti. Esimene samm oleks teadvustada probleem ja seada eesmärgiks tervem ja õnnelikum elu.