Intervjuu Jana Martiniga
Esimest korda külastasin Loodus BioSpad mõned aastad tagasi, mis oli ca aasta pärast lapse sündi aastal 2012. Tulin sel eesmärgil, et oma organismi puhastada jääkidest.
Võtsin raseduse jooksul 36 kilo juurde, mis ilmselgelt oli sisse söödud rasv, aga ka mürgid ja šlakid. Rasedus viis mu hormonaalse tasakaalu paigast, sõin valimatult, ei suutnud oma isusid taltsutada. Sellega tegin endale liiga, kuna sõin, mis hetkel isutas. Sellepärast tahtsingi Looduses oma keha puhastada mürkidest ja rasvast.
Üks asi on dieet, teine asi, mürgid ja šlakid – me keha on mürke täis (kuna me sööme ja joome teadmatult või teadlikult igasugu ebatervislikku). Paastudes hakkab esimestel päevadel pea valutama, siis paastulaagri arst soovitas klistiiri teha. Kasutan seda tänapäevani, kui pea valutab, teen klistiiri, poole tunni jooksul valu kaob. Puhastan end tihti seesmiselt veega.
Enne lapsesündi käisin tihti enda keha puhastamas erinevates paastulaagrites. Aastas kaks korda, kevadeti ja sügiseti. Jäin sellest (puhtuse) tundest sõltuvusse, seda peab kogema, raske seletada. Beebiorganismi tunne tuleb – keha on niivõrd puhas. Arvan, et iga inimene võiks anda oma kehale puhkust toidust ning lasta veega läbi. Paastulaagrid ei ole odavad, kuid see on investeering oma organismi (kehasse). Paralleelselt avastasin eneseabiraamatud, mis on omavahel kooskõlas keha ja vaimuga. Raske on paastuda, kui vaimselt ennast ette ei valmista. Puhastasin nii oma vaimu kui keha andestamisega, mida olin teinud ise endale. Tekkis nii vaimne kui kehaline puhastumine. Sellest hetkest olengi tahtnud seda teha, kuna see on ülim tunne.
Pärast sünnitust
7 kg on praegu ülekaalu. Rasedaks jäädes kaalusin 57 kg, sünnitama minnes 96 kg. Aastaga langetasin kaalu 10 kg. Ülejäänud ülekaal talletus ilusti puusadele ja kõhule. Keha oli stressis, magamatus, laps oli raske – öösiti ei maganud. Püüdsin käia palju jalutamas, liikusin, tegin trenni, kuid keha oli nagu kivikamakas, stressis, pinges. Taipasin, et mu keha vajas hoopis puhkust, taastumist ning paastu. Kuna olin varem paastunud, siis teadsin mis võiks aidata, hoopis paastumine, keha puhastamine. Hakkasingi otsima, kohti kus teostati paastu ja puhastamist ning siis külastasingi esimest korda Loodus BioSpad, laps oli siis 1,5 aastane.
Võtsin siin ca 5 kg alla. Keha ja ainevahetus oli väga aeglane, kõik tuli väga raskelt. Ma ei saanudki midagi enamat oodata, kuna keha hoidis kõike seda pinget ja stressi niivõrd kinni.
Olen nüüd 23 kg alla võtnud step by step. Kõik rahulikult. Kaalulangusele aitas kaasa ka lapse suurenemine. Kadus üksluine elu lapsega kodus – kodu, lapsed, potid, pannid, koristamine. Olin lapsega 3 aastat kodus. Kaal hakkas langema kui naasesin tööle – keskkonna muutus ja liikumine. Ma pole rohkem paastumas käinud (kuigi keha tuletab seda pidevalt meelde). Elurütm, töö ja laps takistavad. Raske on planeerida, kui puhkust vähe, mis tuleks ära jaotada perepeale. Nädalavahetused kulusid kuskile ära, käisin ka õppimas. Keha jäi tahaplaanile. Nüüd on laps 6aastane ja otsustasin hakata uuesti sellega tegelema. Olen püüdnud hoida ennast vaimselt aktiivsena – läbisin Holistika Instituudis esimese astme holistilise treeningu, kus tegelesin iseenda hingeeluga, olen läbinud 1. astme reiki, meditatsiooniõhtud, kristallid jne.
Lapsega kodus olles, avastasin enda jaoks kristallid. Sain abi, maandades pinged ning leides tasakaalu. Panin näiteks kristalli peale, esitades taotluse, tundsin tugevat iiveldust ning süda läks pahaks, palusin peatada, kuna halbused hakkasid välja tulema ning mu keha ja mina polnud selleks veel valmis. Olen õppinud oma keha kuulama ning koostööd tegema, keha on minu tööriist. Et olla vaimselt ja füüsiliselt tasakaalus, tuleb tegeleda mõlemaga.
Eelnevad kogemused
Looduses olin paastupaketil. Algul olin entusiastlik, mida päev edasi seda nõrgemaks keha jääb, kuid vaim kirgastub. Mäletan, kuidas viimastel päevadel vedasin jalgu järgi. Füüsiline jõud kaob ära, aga vaimne läheb selle võrra erksamaks. Tegelikult on toit see, mis meid mürgistab ja võtab kirkuse ära.. Täna, 5 aastat hiljem, tuli mulle see tunne meelde, nähes seda treppi ja ust.
Looduses pakutav dieedikuur on ka päris hea. Täna mõtlen, et ma enam päris ekstreemsusi ei tahaks (ehk paastu). Kui, siis peab vaimselt ka valmis olema, eelnevalt oma kehaga kokku leppima, et nüüd hakkame paastuma ning selgitangi ära miks.
Käisime sõbrannaga 3 aastat tagasi Kubijal eesmärga paastuda. Tal oli paastuda väga raske, kuna tundus, et ta ei teinud koostööd oma kehaga. Terve nädala oli ta hädas, et ei saa süüa. Oluline on, et paastumine või puhastamine on vabatahtlik, see ei tohi olla sunduslik. Keha peab aru saama, miks seda tehakse, siis ta lasebki vabaks ja tuleb sinuga kaasa.
Edaspidi tahaksin kindlasti organismi puhastada. Valiksin detoxpaketi. Tean ja näen, et olen mürke täis. Mul on 7 lisakilo hetkel, aga sellele ma praegu nii ei rõhu. Kättevõtmise asi. Paast on ju ka suurepärane puhastus. 3 aastat tagasi oli mul sapipõie eemaldus, seoses sellega on maksal väga suur töö.
Looduses on meditsiiniline järelevalve, mis mulle väga meeldib, igapäevaselt kontrollitakse mõõdetakse ja hoitakse kursis, mis on toimunud sinuga ööpäeva jooksul. Külastades korra ka Kubija paastumisvõimalust on erinevus selles, et all oli restoran ning toidulõhnad häirisid. Paastudes teravnevad haistmismeeled ja mitte ainult neid on teisigi, mis inimeses toimuma hakkab, ürginstinktid löövad välja, vähemalt minul. Naljakas aga see on tõesti nii.
Mina ja minu keha täname, selle imelise kingituse eest!
Jana Martin 40
Aprill 2017