Selle diagnostikameetodiga puutusin esimest korda kokku 1990. aastate alguses Moskvas. Kasutan seda meelsasti tänapäevani, sest nii saan kiiresti ja piisavalt usaldusväärset infot kogu organismi kohta tehnoloogia abil. Tänu sellele ei pea ma tegema paljusid uuringuid, et välja selgitada, mis patsiendi organismis toimub.
Bioresonantsdiagnostika käigus mõõdab arst eriaparatuuri abil inimkeha bioaktiivsetes punktides siseorganite seisundit kajastavaid energeetilisi näitajaid ja töötleb neid andmeid. Arvuti fikseerib organismis toimunud füsioloogilised ja orgaanilised muutused ning määrab võimalike kõrvalekallete pingerea
diagrammides või tabelites. See on üks võimalus teha tervisliku seisukorra kiiruuring.
Diagnoosimiseks kasutatakse naha bioaktiivsetes piirkondades mõõdetud elektrilisi parameetreid, mis kannavad teavet organite ja kudede seisundite kohta. Diagnoosimisel kasutatav testsignaal on patsiendi tervislikule seisundile täiesti ohutu.
Bioresonantsdiagnostika võimaldab:
- määrata organismi talitlusvõime, näidates kujundlikult olulisemate organite füsioloogilist seisundit või kõrvalekallet normist;
- teha kliinilis-diagnostilisi järeldusi tänu ainulaadsele arvutiprogrammile;
- teha patsiendi raviks kasutatava teraapia järel- ja tõhususkontrolli.
Kontrollida saab nii traditsioonilist akadeemilist ravi kui ka idamaade ravimeetodite mõju.
Bioresonantsdiagnostika pole orgaaniline diagnostika nagu röntgen: arst ei oska selle põhjal kommenteerida organi kuju, sest ta ei näe selle, näiteks südame kontuuri. See on teiste sõnadega meridiaandiagnostika, mis põhineb faktil, et organismis on olemas kontrollpunktid. Arst mõõdab nende punktide kaudu keha
energeetilist seisundit ja tuvastab funktsioonihäired, st selgitab välja, kui hästi või halvasti mingi organ oma ülesandega hakkama saab.
Bioresonantsdiagnostika ja ultraheli kui meetodid täiendavad teineteist: ultraheli ei näita organi funktsiooni, aga näitab kuju. Vahel ütleb ultrahelist tulnud patsient, et neerukivi tal pole, kuid kivide puudumine ei välista organi kehva töötamist. Bioresonantsdiagnostika abil saab patsient loetelu oma organismi nõrkadest kohtadest ning kui ta neid teades ei lase riskiteguritel realiseeruda, saab ta teatud haigusi ennetada.