Paastuja võiks teha iga päev mitu korda märkmeid selle kohta, mida ta on teinud, ning kirjutada üles, kuidas ta end parasjagu tunneb. Nii on paastujal (ja tema raviarstil) hea läbielatut analüüsida.
Näiteks kui inimene tunneb end ühel päeval kehvasti, aga järgmisel päeval on enesetunne halvem, siis ta mõistab, et eelmisel päeval ei olnud kriis veel alanud. Kindlasti tuleb üles märkida joodud vee kogus, jalutamise aeg ja läbitud kilomeetrite arv, vererõhu- ja kehakaalunäit, see, milline oli uni ja millised protseduurid sel päeval kavas olid ning kuidas need mõjusid.
Enesetunde ja faktide talletamine annab objektiivse aluse paastu kulgemise hindamiseks.