Loode saab toidu emalt. Kui ema veri on mürgine, saab laps osa ka mürkainetest. Selline rase ei soovi eriti süüa, tal tekib iiveldus, isegi oksendamine; söögilõhnad ärritavad teda. Tihti on paast ainuke võimalus rahustada magu ja ka närvisüsteemi. Sel ajal peaks tulevane ema jälgima, et ta jooks piisavalt. Hästi mõjub isekeedetud soolata köögivilja puljong ning mikroelementide ja soolade lisamine joogiveele (arsti juhendamisel). Tõhus on paastuaegne sidruni- ja mee vesi. Taastumisperioodil tuleb vältida suures koguses valgu söömist. Toidutalumatuse test aitab välja selgitada, millistest toiduainetest tuleks loobuda või mille osakaalu menüüs on vaja vähendada.
Esimeste raseduskuude aegne ravipaastumine vähendab kalduvust oksendamisele ja enne aegsele sünnitamisele, samuti iseeneslikele abortidele. Sel puhul tuleb kindlasti pidada paastuarstiga nõu; enamasti kasutame tsüklilist paastu, mis kestab korraga ainult kuni kolm päeva, millele järgneb taastumine. Kirjeldatud paastuperioode korratakse esimesel kolmel kuul seni, kuni sümptomid kaovad. Rasedad tohivad paastuda ainult arsti juhendamise all.