Neerude ülesanne on vabastada organism mürkainetest ning keha puhastab end muu hulgas uriini kaudu, millega tulevad välja soolad. Muutused uriinis osutavadki keha põletikulistele protsessidele.
Kui neerud ei tööta normaalselt, võivad seal tekkida tursed ja kivid. Paastu ajal on tingimata tarvis, et neerud toimiksid, sest siis saavad nad kehast välja viia paastumise ajal vabanevad mürkained.
Sel ajal jälgime kindlasti ka uriini värvi: kui näeme, et hommikune uriin on tavalisest tumedam ja kontsentreeritum, tuleb suurendada joodava vee kogust. Kui paastukuuri ajal tekivad patsiendil organismis turse sümptomid, määrab arst ravitee (petersell, leesikas), mis soodustab vedeliku väljumist kehast ja toetab neerutegevust.
Paastuja täheldab, et uriin muutub häguseks, tekib ebatavaline hais ja seejärel sete. Uriinis on valku, mitmesuguseid sooli (uraadid, oksalaadid jt), suureneb kusihappe hulk ning leidub ka lima ja baktereid. Need nähud ei viita mitte neeruhaigustele, vaid tegu on organismi puhastumisprotsessiga ja nähud kaovad paastukuuri järel.
Neil, kellel on ka tavaelus uriin hägune (viitab jääkainetele organismis), on väga kasulik keha korrapäraselt paastuga puhastada. On kasulik teada, et uriini kaudu tuleb paastu ajal organismist välja ainult pool joodud vee kogusest – teine osa vett väljub naha, soolestiku ja hingamise kaudu. Alati, kui paastukuuri ajal tekib kahtlus, kas uriini eritub piisavalt, mõõdetakse täpselt ära nii joodava vee kui ka uriini kogus.
Korrapärane paastumine on neerukivide profülaktikaks. Selle käigus on neerukive välja tulnud, mis on patsiendi seisundit märgatavalt parandanud. Häid tulemusi annab ravipaast kroonilise neeruvaagnapõletiku ja põiepõletiku korral, samuti kortsneerude puhul, kui nendega tegeldakse algstaadiumis. Paast tugevdab põiekanalit ja ka uriinipidamatuse korral saadakse paastust abi.
Paastumine on vastunäidustatud raskes vormis kroonilise neerupuudulikkuse korral. Ka suurematest neerukividest aitab vabaneda ainult operatsioon.