Meenutagem ülevaatlikult, kuidas seedimisprotsess organismis välja näeb ja millised takistused selle eri järkudes võivad tekkida. Inimese toitumisprotsess algab suus, kus toit näritakse peeneks ja immutatakse süljega. Suutäie tahke toidu peenestamiseks on vaja teha 20–30 mälumisliigutust (dr Franz Xaver Mayr (1875–1965) soovitas kuni 50 korda). Süljenäärmed eritavad kuni 1,5 liitrit sülge ööpäevas ning sülg sisaldab amülaasi – seede ensüümi, mis lagundab tärklist. Seepärast muutub näiteks leib pikemaajalisel mälumisel järjest magusamaks. Amülaasi toime on kõige tugevam sooja toidu puhul (37–40 kraadi), seepärast ei soovitata ei päris külma ega kuuma toitu.
Suu
Seedimine algab toidu mälumisest. Vahel küsitakse: kui on vaja, et toit oleks korralikult peenestatud, kas siis ei oleks õige süüagi püreesid, püree suppe ja juua mahlu? Vastus on ei. Hammaste normaalne seisund ja mälumine stimuleerib süljefermendi tekkimist, mis valmistab toitu ette edasiseks seedimiseks. Kui ei ole midagi mäluda, ei teki ka süljefermenti ja seedimine ei kulge ladusalt.
Söögitoru
Söögitoru ühendab suud maoga ja selles seedimist ei toimu. Tähtis on, et allaneelatav toit ei sisaldaks suuri tükke ja oleks piisavalt süljega niisutatud. Selleks tuleb toitu suus korralikult ja rahulikult mäluda. Söögitoru läbib toit väga kiiresti, umbes 10 sekundiga.