Seedimine on tähtis osa organismist: kui seedesüsteem ei tööta normaalselt, ei teki heaolutunnet ja inimest vaevavad seedehäired. Kõigepealt kogebki inimene ebamugavustunnet, lisaks võivad seedehäired põhjustada nahalöövet, peavalu, uimasust ja depressiooni. Kui kõht on pidevalt kinni ja kehasse on kuhjunud
mürkained, põhjustab see uimasust, jõuetust ja tegu võib olla kroonilise mürgistusega. Ka naha olukord sõltub suuresti soolestiku olukorrast – organism on üks tervik ja selles on kõik oluline.
Tänapäeva tsivilisatsiooni haigus number üks on krooniline seede- ainevahetushäire. Läänemaailmas valitsev toiduainete ülirikkalik pakkumine on põhjustanud selle, et meie toidukomplekti valimine ja toidu valmistamisviis on tihti vale. Valesti toitumine, nagu ka vähene ballastainete söömine ja liiga vähene veejoomine,
põhjustab paljudel inimestel seedeprobleeme. Probleemi süvendavad kiirustamine ja stress kui nüüdisaegse eluviisi tegurid.
Kõhukinnisusest ei räägita meelsasti, ometi puudutab see paljusid. Naisi vaevab see kaks korda sagedamini kui mehi ja vanemaid inimesi enam kui noori. Kõhukinnisus on kõige sagedasem toitumisest tingitud jämesoole haigestumine. Teine haigus, mis jääb sageli diagnoosimata, on ärritunud soolte sündroom, mille puhul vahelduvad kõhukinnisus ja -lahtisus ning tekivad gaasid, kõhu puhitus.
70–80% immuunsüsteemist on seotud soolestikuga, ent üldjuhul ei seostata terviseprobleeme seedimisega. Ravipaastuga säästetakse kõiki organeid ning eriti suurt kasu saab sellest seedesüsteem, millele paastumine annab väärtusliku võimaluse puhata ja taastuda.